Uudised

Tarneraskused globaalsel turul viivad pilgud kohalikele tootjatele.

Mure ravimite kättesaadavuse üle nii Eestis kui ka Euroopa Liidus süvenes tänu Covid-19 pandeemiaga seoses piiride sulgemisega. 40% Euroopa Liidus turustatavatest valmisravimitest on pärit kolmandatest riikidest. Eriti on Euroopa sõltuv Hiinast ja Indiast, kus toodetakse 60% maailmas müüdavast paratsetamoolist, 90% penitsilliinist, 50% ibuprofeenist. Covid-19 tõttu sulgenud piirid ja tekkinud tarneraskused, panid nii Euroopa Liidu kui ka Eesti Ravimiameti otsima alternatiivseid lahendeid. 

Ravimiameti juht Kristin Raudsepp sõnul võtsid nad kevadel ühendust erinevate Eesti  ravimitootjatega, et uurida nende valmisolekut juba nomenklatuuris olevate ravimite tootmismahtude suurendamiseks ning võimalusi uute ja tol hetkel teadaolevalt oluliste ravimite tootmise arendamiseks. 

“Ravimite tootmine on keeruline protsess ja väga kiiresti midagi ei juhtu,” rõhutas Raudsepp. Vaja on toimeaineid, abiaineid, sobivaid pakendeid ning toote kontrollimise metoodikat ja tehnikat. Peamine on siiski ravimi efektiivsus, ohutus ja kvaliteet. 

Raudsepp tõi välja, et Interchemie Eesti, mis toodab veterinaarravimeid, tegi Ravimiameti palvel eksperimendi korras paratsetamooli tootmise etapid toimeaine hankimisest katsepartii tootmiseni. “See oli tänuväärt ettevõtmine ning andis aimu protsessi keerukusest ja ajalisest plaanist,” sõnas ravimiameti juht.

 

Allikas:

Tabur, T. Tarnehäired on muutunud arginähtuseks. Meditsiiniuudised. 9. märts, 2021.